EHE ELU EHE pole kunstinäitus, pigem mõttehetk või vaheülevaade kulgemisest eheda elu otsingutel. Pimedaim aeg aastas oli esivanematel tehtu üle mõtlemiseks ja uueks valmistumiseks ning oma lahkunud lähedaste meenutamiseks.

Aeg, kus kõrvad hakkavad vaikust kuulma ja silmad pimedust nägema, mõte kisub otsima elu loomulikkust.
Näitusel olevad fotod ja õrn klaas on autorite viis olemise üle mõtiskleda.
Olemise terviklikkuse ja iseenese osaduse üle selles tervikus.
Kuni mõte ja olemine saab elu ehteks.
Muutub lihtsalt ehe olemiseks.

Liblikate puhul unustatakse sageli nende eelnev elukäik – rööviku ja nukuna. Vaid vähesed neist jõuavad läbi pika ja keeruka arengu liblikaks. Valmikuks. Küpseks. Andvaks. Ehedaks.
Loomulik ja paratamatu, et suur osa neist hukkub.

Fred Jüssi on aastate jooksul kulgenud rattaga Eestimaa teedel ja pildistanud üles autode tuuleklaasidel otsa leidnud liblikaid, nende ilusaid, aga surnud tiibu – vaatad ja jääd mõtlema elu hapruse üle.
Kalli ehted on tehtud mõeldes teekaaslastele, kelle elu on samuti katkenud. Kes elasid kohati valusat, aga ilusat ja ehedat elu.
Osa neist jõudis saada valmikuks, osa oli alles tee alguses.

Kalli Sein
Fred Jüssi

Näitus oli esmakordselt eksponeeritud Tallinnas HOP galeriis 2007/2008 aastavahetusel.
Teine väljapanek oli Jõhvi Linnagaleriis 2008.a. Märtsis.
Iga väljapanek on olnud erinev, valik liblikatiivafotodest on erinev ja ka klaasehted on seekord valdavalt uued.

Näitusefotod: Kaja Hiis-Rinne ja Kalli Sein