Esimese klaasielme visandamist alustasime stuudio töökohtade ja võimaluste tutvustamisega. Ei kulunud palju aega, kui hakkasid kostuma klaasinoa sirinad, klaasimurdmise prõksud. Mida siis neist lõigatud tükkidest teha saab? Triibulised alused, värvilised päkapikud ja nii edasi ja nii edasi. Aga kuidas klaasitükid kokku sulavad? Jõudsime märkamatult ahjude ja vormide juurde. Täna saime neid vaid vaadata katsuda. Kui klubis osalejad on paljude võimaluste hulgast endale huvi pakkuva välja valinud, siis läheb proovimiseks - meelepärast värvi klaasitükke kokku sobitama, üheks sulatama. Pliiatsid võib panna öökapile, et kui juhtumisi öösel tuleb hea mõte, mida teha, siis on kriipsupulk kavandamiseks kohe käepärast.
Ja jõudsimegi leekpõletiteni, mille abil valmivad klaashelmed. Mis muud, kui hakkame tegeme. Oot-oot, Kalli võtab pisut hoogu maha, et kõik ohutu toimetamise nõuded puust ja punaseks tehtud saaks. Tuli on meie suurim abiline, aga temaga peab oskama ümber käia. Nüüd hakkame lähenema see kordse kohtumise kulminatsioonini. Kalli näitab ette mõned toredad leegis helmeste valmistamise võimalused ja lähebki tööks.
Klaaspulgad saadakse mõnusalt sulama. Natuke vajab mõtlemist, kuidas sulaklaas ümber varda helmeks veeretada. Ja juba need vardad pöörlevad ning esimesed helmed võtavad kuju. Mõned trikid klaasniidiga mustrite kujundamiseks ja aeg muudkui lendab. Uhh, esimene klaasielmes on kirjeldatud. Osalejaid ootab põnev kohtumine ahjust tulnud helmestega.