Pühapäevane looduseskäik Hiiumaal võib osutuda  klaasikunstniku jaoks ootamatult põnevaks.

Jalutuskäikudel saab tavaliselt kaasas kantud prügikotikest ja tavaliselt on ka prügi üsna igapäevane, kuid lisaks mõnele harilikule leiule - Järvakandi klaasitehases toodetud tänapäevastele lauaviinapudelitele - jäi täna kodulähedase metsatuka vahel jalutades muu prahi hulgas silma üks huvitav paksust tumedast klaasist umbes 4,5 x 8,5cm mõõtudega pudelipõhi.
Üles noppides ja lähemalt uurides selgus, et tegemist peab olema üsna ajaloolise pudelitükiga.

Esiteks - pudelikillu iseloomulik värv – nn. Metsklaas, sooja rohelise tooniga ja tugevalt mulliline, (rohelise tooni annab ajaloolisele klaasile toormaterjaliks kasutatud raualisanditega liiv) annab märku, et pudel on mitusada aastat vana.
Teiseks - klaasi pinnale on tekkinud iseloomulik irisatsioonikiht, mis tekib niiskuse ja erinevate keemiliste ühendite koosmõjul klaasi pinnale aastakümnete ja -sadade jooksul, kui klaasi keemia hakkab reageerima pinnase keemiaga.

Kolmandaks - kõige rohkem köitis tähelepanu pudelipõhja kuju – ümar, lohkudega ja ilmselgelt vabalt vormitud, mis tähendab, et pudel dateerub tagasi kuhugi 17.-18-sajandisse. Pudelipõhjal on selgesti näha naabli murdejälg, mida uuematel pudelitel enam ei ole.

Teades, et meie talukoht oli olemas juba 17. sajandil ja ei asu sugugi kaugel Hüti klaasikoja (mis asutati  1628.a. ja mida loetakse Eesti alade esimeseks klaasitööstuseks ehk Eesti klaasiajaloo algupunktiks) asukohast, siis poeb klaasikunstniku pähe üsna mugavalt mõte, et miks ei võiks see sealt pärit olla?

Muidugi pole seda võimalik üheselt kindlaks teha, kuid huvitav leid siiski.

Hüti Klaasikoda Hiiumaal
Antiikse klaasi irisatsioon (inglise keeles)

Kalli Sein
klaasikunstnik